Alguses oli mask.
Ja mask oli tehtud mütsi peale, kolm tokki James G. Bretti Top Value Super Chunky lõnga juppideks lõigatud ja jõuluehtetoorikutest silmad pähe pandud. Ja mask oli loodud selle tegelase näo järgi (Red Guy multikasarjast “Don’t Hug Me I’m Scared“):
Aga kuna see üks suur lõnga raiskamine ja hammaste kiristamine oli (ja jupid tuli nagunii mütsi pealt ära harutada, et mütsi saaks jälle inimese moodi kanda), siis mõtlesin, mida nende jupikestega nüüd edasi teha. Esimene mõte oli heegeldada amigurumi loomakesi, aga sellest ei tulnud midagi välja. Lõng oli ilmselt liiga jäme ja Annie Obaachani “Heegelda ise! 25 imearmsat loomakest” mustrid ei läinud piltidega kokku, nii et tulemus oli käkk. Pool aastat hiljem leidsin lõpuks motivatsiooni poolikud heegeldused üles harutada ja padjaks kududa. Siinjuures pean hoiatama, et lõng (100% akrüül) tekitas mul nii loomakeste heegeldamise kui ka padja kudumise ajal nii tugeva nahaärrituse, et loomakeste kokkuõmblemine jäigi pooleli, sest ma ei saanud nõela sõrme vahel hoida. Sõrmed olid nii põhjalikult katki pakatanud. Patja õnneks õmmelda vaja ei olnud, heegeldasin ääre ümbertringi ära ja kinni ta saigi. Pahem pool näeb välja selline (tõeline sõlmemass!):
Ja valmis padi on selline (muster Helga Kogeri “Kudumismustritest“, mõõdud 40 x 38 cm, varras 5):
Läks Aruküla Vaba Waldorfkooli lahtiste uste päeval loteriile ja leidis endale õnneliku omaniku. 🙂
Eve vilditud loomad 